Hooldajana tuleb teil võib-olla kokku puutuda lähedase muutliku meeleolu või ebameeldiva käitumisega. Seda juhtub. Sageli aitab, kui astuda natukeseks eemale, rääkida asjad läbi, püüda teda naerma ajada või tähelepanu mujale juhtida (sõltuvalt olukorrast).
Kui võimalik, püüdke probleemset käitumist ennetada. Hooldust vajavad inimesed tunnevad suurema tõenäosusega üksildust ja igavust, mis omakorda soodustab meeleolulangust. Probleemset käitumist võib aidata vähendada see, kui julgustate lähedast pere ja sõpradega suhtlema ning (võimaluse korral) püüate teda suunata mõtestatud tegevusele, näiteks jalutama, aiatöid tegema, puslet kokku panema või mõistatusi lahendama.
Kui meeleolu kõikumine süveneb või kui probleemset käitumist esineb üha sagedamini, on tähtis välja selgitada selle põhjus. Kui te pole kindel, mida teha, pidage nõu arsti või tervishoiutöötajaga.
Kui teie lähedasel on dementsus, siis esineb käitumisprobleeme sageli. Kui lähedane saab vihaseks või muutub agressiivseks, võib see teile haiget teha või nördimust tekitada. Pidage siiski meeles, et selline käitumine tuleneb inimese haigusest, mitte tema pahatahtlikkusest. Mõelge, kuidas saaksite teda aidata. Võib-olla oleks kasu nõustaja või terapeudi poole pöördumisest või sotsiaalhooldusosakonnast abi palumisest.
Väga tähtis on leida keegi, kellega saate oma kogemustest avameelselt rääkida. Oma tunnetest usaldusväärsele inimesele rääkimine aitab jagu saada hooldamisega sageli kaasnevast üksijäetuse tundest, lisaks aitab see teil oma tunnetega tegeleda ja saada vajalikku tuge.