Vastused hooldajate küsimustele

„Alles selle projekti käigus on hakatud mind omaksehooldajana tõsiselt võtma. Minu meelest on see raske. Paljude olukord on aga veelgi raskem ja nad peavad minuga võrreldes palju enamaga toime tulema. Olukordi on väga erinevaid. Kogu maailmas on miljoneid ja miljoneid inimesi, kes mingil moel kedagi hooldavad.“ – Rebecca, oma ema Harrieti hooldaja

Oma lähedase hooldajana soovite talle kindlasti pakkuda parimat võimalikku hooldust. TENA pakub äsja omaksehooldaja rolli sattunud inimestele ohtralt teavet, sealhulgas põhjalikke juhendeid ja artikleid näpunäidete ning praktiliste nõuannetega. 

Hooldamine võib tähendada, et ühe päeva jooksul tuleb tegeleda väga mitme asjaga. Kuid kõik päevad pole vennad ja nii võib teile vahel tunduda, et kõigega toime tulla ei ole lihtsalt võimalik. Sellisel juhul võib abi olla hoolduskava koostamisest, sest see aitab olukorda paremini kontrolli all hoida. Hoolduskava on koostöödokument, mille tavaliselt koostavad ühiselt hooldaja, hooldatav ja õde või muu tervishoiutöötaja. Iga hoolduskava peab olema loodud vastama inimese individuaalsetele vajadustele. Hoolduskavas on tavaliselt kirjas isikuandmed, terviseandmed, heaolu eesmärgid ning loend päeva, nädala, kuu ja aasta eesmärkidest (need võivad hõlmata haldusküsimusi, toitumist ja vedelikutarbimist, arstiabi/õendushooldust, sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu tagamist).

Hoolduskava on plaanimise ja organiseerimise abivahend, mis aitab paremini mõista, mida on vaja teha ja millal. 

Ka kõige ühtehoidvamas peres võib eneselegi ootamatult vastutava hooldaja rolli sattunud inimene tunda, et talle langenud vastutusekoorem on liiga suur. Selleks et hooldust vajav lähedane ei peaks kannatama, tuleb mis tahes perekonfliktid lahendada võimalikult kiiresti. Siin on võtmetähtsus ettevalmistusel ja koostööl. Hooldusega kaasnevate kohustuste pereliikmete vahel ära jagamiseks on hea kutsuda pere kokku ja tutvustada kõigile hoolduskava. Olge avameelne ja rääkige oma pereliikmetele ausalt, millised kohustused on teile kui hooldajale jõukohased ja milles vajaksite teiste tuge või abi. Kui pereliikmete vahelised lahkarvamused tekitavad üha suuremaid pingeid, tuleb olukorra lahendamiseks appi paluda erapooletu isik, näiteks nõustaja või vahendaja.

Elukalliduse tõustes on tähtis teada, millist rahalist toetust lähedaste hooldajad võivad saada. Eriti vajavad sellist toetust madalapalgalised omaksehooldajad ja need, kes käivad tööl või on pensionil. Riigiti on omastehooldajatele ette nähtud toetused väga erinevad. Veebiotsinguga leiate teavet selle kohta, kas riik toetab hooldajaid, ja kas teie kuulute toetusesaajate sihtrühma. Mõnes riigis võivad rahalist toetust jagada ka tervisekindlustus või haigekassa. Teine võimalus on pöörduda hooldajate organisatsioonide või heategevusasutuste poole, kes võib-olla oskavad teid edasi juhatada. Nii on näiteks mõnes riigis võimalik saada pisut rahalist toetust pidamatusprobleemidega inimesele abivahendite soetamiseks.

Jah, teatud juhtudel võib teil olla õigus rahalisele toetusele, kui teie lähedasel on erivajadused või kui ta vajab ööpäevaringset hooldust. Riigiti on võimalused väga erinevad, alates majapidamistoetusest kuni pensionide maksmiseni. 

Teise inimese eest hoolt kandes soovite kindlasti, et tema elukeskkond oleks mugav ja turvaline. Tervise- ja turvariskide ennetamiseks tuleb teil võib-olla teha tema kodus teatud ümberkorraldusi. Kui hooldatav on näiteks väheliikuv või tal on tasakaaluhäired, võib tema elukvaliteedi parandamiseks osutuda vajalikuks paigaldada kaitsepiirded või käsipuud või trepitõstuk. Hoolitsege selle eest, et tema kodu vastaks tema vajadustele. Võite kaaluda nähtavuse parandamiseks käiguteedele lisavalgustite paigaldamist. Kui püüate vähendada tema elukeskkonnas leiduvaid riske, teeb see oluliselt kergemaks ka teie elu hooldajana. Kui hooldate lähedast oma kodus, siis on mitmeid mooduseid oma eluruumide ümberkujundamiseks nii, et need ei näeks välja nagu haiglapalat. 

Täisväärtuslik toitumine ja piisav vedelikutarbimine on tervise seisukohast väga tähtsad. Teie lähedane võib teist sõltuda mitte üksnes toidu ja joogi kättesaadavuse osas, vaid vajada abi ka söömisel-joomisel. Mis puudutab söömist ja joomist, siis ei ole olemas ühte kõigile sobivat lahendust. Seepärast on kõige parem pidada nõu arsti või tervishoiutöötajaga, kes aitab teil lähedase füüsilist tervist silmas pidades kõige sobivama hooldusplaani koostada. 

Teise inimese hooldamisega kaasneb palju tõstmist, sättimist ja kummardumist. Teil tuleb teda võib-olla voodisse ja voodist välja aidata või riietumisel abistada. Selline teise inimese füüsiline aitamine ja toetamine võib olla väga raske. Seepärast kasutage tõstmiseks kindlasti õiget tehnikat, mis säästab nii teie enda kui ka teie hooldatava tervist ja parandab ohutust. Üldreeglid on järgmised.

• Ärge tõstke oma õlgadest kõrgemale
• Enne tõstmist toetage jalad kindlalt maha ja veenduge, et haare oleks kindel
• Hoidke tõstetavat raskust võimalikult oma keha ligi, sest nii on kergem tõsta
• Küsige oma arstilt või meditsiinitöötajalt nõu, kuidas lähedast tõsta nii, et õnnetusi ei juhtuks

Liikuva lähedase abistamise hõlbustamiseks võite koju paigaldada mitmesuguseid abivahendeid, nagu näiteks WC-poti kõrgendus. Ergonoomiliste abivahendite kohta saate rohkem teavet arstilt või tegevusterapeudilt.

Hooldajana võib olla väga raske toetada kedagi, kellel on vaimse tervise probleeme. Kui tunnete muret oma lähedase vaimse tervise ja heaolu pärast, tuleb abi ja nõu saamiseks võimalikult kiiresti pöörduda tervishoiutöötaja poole. Olgu tegemist mõne konkreetse psüühikahäire või ärevuse või depressiooniga, diagnoosi mõistmine aitab teil lähedasele paremini toeks olla.

Kui hooldate vaimse tervise probleemidega inimest, on alustuseks abi rääkimisest ja kuulamisest. Kuid mõnikord ei ole see võimalik. Kui lähedasel on meeleolumuutustest rääkimisega raskusi, võite proovida joonistada või printida emotsioonikaardid, mille abil tal oleks lihtsam oma tundeid kirjeldada.

Mõnel juhul võib abivajajal olla raske leppida reaalsusega, kus ta teiste abi vajab. Püüdke aru saada, miks ta abist keeldub. Kas tal on tunne, et on teistele koormaks? Kas teda hirmutab elumuutus? Kas sõltumatuse kaotamine mõjub halvasti ta vaimsele tervisele? Kui saate aru, kuidas asjad talle paistavad ja mis teda motiveerib, on teil lihtsam välja töötada mõlemale sobiv strateegia. Võib-olla tuleb küsimused ettevaatlikumalt vormistada või on vaja maha pidada üks avameelne vestlus – igal juhul on iga kord, kui tajute hooldajana vastupanu, soovitatav kasutada empaatilist lähenemist.

Teie kehakeel ja hääletoon on hooldamisel väga suure tähtsusega. On tõenäoline, et kui olete laheda, rahuliku ja sõbraliku hoiakuga, peegeldub see abistatavalt tagasi. Seepärast püüdke alati rahulikuks jääda, isegi rasketel hetkedel. Kui teie lähedasel juhtub olema halb päev, võite proovida ta mõtteid mujale juhtida, rääkides positiivselt talle meeldivatel teemadel, meenutades toredaid mälestusi või asju, mida talle varem meeldis teha.

Hooldajana tuleb teil võib-olla kokku puutuda lähedase muutliku meeleolu või ebameeldiva käitumisega. Seda juhtub. Sageli aitab, kui astuda natukeseks eemale, rääkida asjad läbi, püüda teda naerma ajada või tähelepanu mujale juhtida (sõltuvalt olukorrast).

Kui võimalik, püüdke probleemset käitumist ennetada. Hooldust vajavad inimesed tunnevad suurema tõenäosusega üksildust ja igavust, mis omakorda soodustab meeleolulangust. Probleemset käitumist võib aidata vähendada see, kui julgustate lähedast pere ja sõpradega suhtlema ning (võimaluse korral) püüate teda suunata mõtestatud tegevusele, näiteks jalutama, aiatöid tegema, puslet kokku panema või mõistatusi lahendama.

Kui meeleolu kõikumine süveneb või kui probleemset käitumist esineb üha sagedamini, on tähtis välja selgitada selle põhjus. Kui te pole kindel, mida teha, pidage nõu arsti või tervishoiutöötajaga.

Kui teie lähedasel on dementsus, siis esineb käitumisprobleeme sageli. Kui lähedane saab vihaseks või muutub agressiivseks, võib see teile haiget teha või nördimust tekitada. Pidage siiski meeles, et selline käitumine tuleneb inimese haigusest, mitte tema pahatahtlikkusest. Mõelge, kuidas saaksite teda aidata. Võib-olla oleks kasu nõustaja või terapeudi poole pöördumisest või sotsiaalhooldusosakonnast abi palumisest. 

Väga tähtis on leida keegi, kellega saate oma kogemustest avameelselt rääkida. Oma tunnetest usaldusväärsele inimesele rääkimine aitab jagu saada hooldamisega sageli kaasnevast üksijäetuse tundest, lisaks aitab see teil oma tunnetega tegeleda ja saada vajalikku tuge.

Lähedase hooldamine võib olla positiivne ja rahuldustpakkuv kogemus. Samas võib see kaasa tuua ka palju probleeme. Hooldajana on tähtis hoolitseda oma vaimse tervise ja heaolu eest. Tähtis on toituda tervislikult, juua vajalikus koguses vedelikku, magada ja liikuda piisavalt, elada aktiivset seltsielu ja mitte unustada oma isiklikke soove ja tahtmisi, mis jäävad väljapoole hooldamisega kaasnevaid kohustusi.

Lähedase hooldamine ei ole kunagi kerge. Ka teie olete inimene ja on täiesti loomulik, et tunnete end mõnikord läbipõlenuna või et kogu see asi käib teile üle jõu. Tähtis on teada, et sõpradelt või pereliikmetelt abi palumine ei ole nõrkuse tunnus. Vastupidi, see võib aidata teil leida vajalikku vaba aega puhkamiseks. See omakorda annab teile energiat lähedase hooldamisega jätkata. Siin on mõned mured, millest lähedase hooldajad räägivad.

• Stress ja mure lähedase pärast
• Raskused aja leidmisel iseenda jaoks ja meeldivate asjadega tegelemiseks
• Eraldatus- ja üksildustunne
• Rahamured
• Uneprobleemid
• Süütunne, rahulolematus

Kui mõni neist on teile tuttav, on tähtis piisavalt puhata ja rääkida oma muredest pereliikme või sõbraga. 

„Enamasti näevad inimesed minus üksnes naeratavat Simone’i. Enamikule inimestest see naeratav Simone meeldib, sest me oleme niimoodi loodud. Meile meeldivad pigem rõõmsad inimesed. Me ei taha, et keegi meil tuju alla kisuks.“ – Simone, oma abikaasa Jamesi hooldaja

Kui olete oma lähedase peamine hooldaja, võib teistel teie lähedastel olla raske mõista teie igapäevaste kohustuste hulka ja probleeme, millega teil tuleb silmitsi seista.

Kui tunnete, et asjad on üle pea kasvanud, ärge üritage iga hinna eest naerunägu teha. Püüdke oma pereliikmetele öelda, kui teil on raske või vajate teiste abi. 

„Kolisime eelmisel nädalal ära. Sa pead tiivad laiali sirutama ja omaenda asja ajama. Nüüd on mul oma pere, aga me jääme alati lähedasteks. Ma ei taha, et mu ema ja isa tunneksid, nagu me läheksime lihtsalt minema ega tahagi neid enam aidata. Me aitame alati nii palju, kui suudame.“ – Chloe, oma õe Phoebe hooldaja

Lähedase hooldaja roll ei tohiks täita kogu teie elu. Kui otsustate endale võtta hooldaja kohustused, ei tohi see tulla teie enda soovide ega unistuste arvelt. Kui teile tundub, et vajate enda jaoks rohkem aega või et te ei saa teha normaalseid igapäevaseid asju, nagu sõpradega kohtumine või hobiga tegelemine, on see märk sellest, et hoolduskava tuleks üle vaadata ning ülesandeid ja kohustusi teistega jagada. Kui see ei ole võimalik, pidage nõu meditsiinitöötajaga, kes oskab teid abi saamiseks edasi suunata.

On täiesti normaalne, et suhe lähedasega muutub. Võib koguni tunduda, nagu oleksid rollid vahetusse läinud – eriti siis, kui noor inimene hoolitseb vanema sugulase, näiteks ema-isa või vanavanema eest. Mõlemal poolel võib olla raske rollivahetusega kohaneda. See võib isegi piinlik tunduda. Kui teie lähedane vajab abi pesemisel või riietumisel, peate valmis olema selleks, et alguses see tundubki imelik. Pidage meeles, et kuigi lähedane sõltub teist, on tähtis leida aega ka enda eest hoolitsemiseks. Et saada rohkem teada selle kohta, mis teid võib ees oodata ja mis laadi abi noortele või algajatele hooldajatele pakutakse, lugege TENA spetsialistide nõuandeid ja näpunäiteid.

Pidamatus ehk inkontinents tähendab tahtmatut uriini eritumist. Pidamatust on mitut tüüpi.

• Stress-kusepidamatus ehk pingutuspidamatus on see, kui uriini eritub naermisel, köhimisel või aevastamisel. Sageli on selle põhjuseks kusepõit ja kusitit toetavate lihaste nõrkus.
• Sundinkontinents ehk tungpidamatus ehk „üliaktiivne põis“ tähendab, et urineerimisvajadus tekib sageli ja äkki.
• Pidamatuse segatüüp on nende kahe kombinatsioon.
• Suurenenud eesnäärmega meestel võib tekkida urineerimisjärgne tilkumine, öine urineerimine, uriinijoa nõrgenemine või sage urineerimisvajadus.
• Urineerimisjärgne tilkumine on uriinileke, mis tekib pärast põie tühjendamist. Seda esineb sagedamini meestel, aga võib esineda ka naistel.

Kui tahate aru saada, millist tüüpi pidamatus on teie lähedasel, on kõige õigem pidada nõu perearstiga. Diagnoosi kinnitamiseks on kõige parem pidada nõu meditsiinitöötajaga, kuid ka TENA pakub teavet pidamatuse tüüpide ning hooldajana nendega toimetuleku kohta. Kui juba teate, millal pidamatus tekib ning kui palju uriini selle käigus eritub, saate kasutada TENA tooteleidjat, mis aitab leida õige pidamatustoote. See aitab teil pidamatusega kaasnevate probleemidega paremini toime tulla ning teie hooldatav lähedane tunneb ennast mugavamalt ja kindlamalt.

Pidamatuse teke ei tähenda, et teie lähedane ennast enam ei kontrolliks. Lõppude lõpuks võib igaühel pidamatus tekkida. Kui ta ei ole sellega veel arsti juures käinud, minge võimalikult kiiresti vastuvõtule.

Pärast diagnoosi kinnitamist saab meditsiinitöötaja anda soovitusi pidamatuse raviks või sellega toimetulekuks. Tavaliselt soovitatakse esmalt võimalikult väheinvasiivset lahendust. Esialgu võib see tähendada eluviisi muutmist, füsioteraapiaharjutusi ja meditsiiniseadmete kasutamist (vt allpool). Kui nendest võtetest abi ei ole, võib arst suunata inimese edasi spetsialisti juurde.

TENA tooted on välja töötatud selleks, et pidamatusega oleks kerge toime tulla. Need pakuvad ülimat kaitset ja mugavust. 

Kui teie hooldataval on pidamatus, siis tuleb naha kaitseks pidamatustoodet õigel ajal vahetada. Eaka inimese nahk on habras ja pidamatus võib selle kahjustustele veelgi vastuvõtlikumaks muuta.

Pidamatustoote vahetamisprotsess on kiirem ja sujuvam ning piinlikkust vähem, kui teate, kuidas konkreetset toodet õigesti vahetada. Kui te pole endas päris kindel, paluge abi spetsialistilt, kes oskab teile näidata, kuidas hoolitseda lähedase intiimhügieeni eest tema väärikust riivamata.

See lahing on sageli poolenisti võidetud siis, kui leiate õige pidamatustoote. TENA pidamatustoodete vahetamise juhend aitab teil leida toote, mis vastab kõige paremini teie lähedase vajadustele. 

Suurem osa inimestest urineerib ööpäevas tavaliselt umbes 6–7 korda. Normaalseks peetakse 4–10 korda. Öise urineerimise vältimiseks tuleb 2–4 tundi enne magamaminekut joomisest hoiduda.

Kuseteede põletik tekib, kui kahjulikud mikroobid satuvad alumistesse või ülemistesse kuseteedesse. Kuseteede põletikke esineb sagedamini pidamatusega inimestel ning naistel on kuseteede põletiku tõenäosus suurem kui meestel. Paljud pidamatusega inimesed on vanemaealised, mistõttu neil võib olla nõrgem vastupanuvõime ja suurem soodumus nakkuseks. Roojapidamatuse ja kuseteede infektsiooni vaheline seos on veel tugevam. Väljaheites leidub rohkesti baktereid, seepärast põhjustab kokkupuude roojaga suurt nakkusriski.

Hea hooldus tähendab inimese konkreetsetele vajadustele ja eelistustele vastava lahenduse väljatöötamist. Igas hoolduskavas peab sisalduma inimese individuaalsetele vajadustele vastav WC-s/potil käimise ajakava, pidamatustoote õige imavus, suurus ja tüüp ning sobiv vahetamisintervall. Kuseteede põletike ennetamiseks on ülioluline lähedast sageli kontrollida ning hoida tema intiimpiirkonna nahk puhas ja terve.

Hooldajana saate lähedase inimese kuseteede infektsiooni tõenäosuse vähendamiseks teha järgmist.

• Hoolitsege, et tal ei tekiks vedelikupuudust ja et ta jooks piisavalt vett.
• Jälgige, et ta ei oleks märja (st uriinist läbiimbunud) mähkme/sidemega.
• Kasutage selliseid pidamatustooteid, mille materjal hoiab naha kuiva (nt TENA pidamatussidemed).
• Töötage välja sobiv WC-s/potil käimise rutiin ja pidage sellest kinni; jälgige, et lähedane tühjendaks iga kord põie või soole täielikult.
• Ennetage kõhukinnisuse või kõhulahtisuse teket. Tagage kiudainerikka toidu ja piisava vedeliku abil korrapärane sooletegevus.
• Pärast soole tühjendamist tuleb pühkida suunaga eest tahapoole, vältimaks soolebakterite sattumist kuseteedesse.
• Roojaga määrdunud mähe/side tuleb kohe ära võtta, suunaga eest tahapoole.
• Suguelundite pesemiseks ei tohi kasutada tavalist seepi, sest see võib häirida naha tasakaalu ja tekitada ärritust. Kasutage selle asemel TENA õrnatoimelist pesuainet ja madala pH-ga (pH 4,0…5,0) puhastusvahendeid. Eriti tähtis on see vananeva ja tundliku naha korral.
• Kasutage tundliku naha puhastamiseks TENA pesukreemi ja kaitseks TENA kaitsekreemi.
• Pärast puhastamist ja enne uue pidamatustoote panekut kuivatage nahk õrnalt, kuid korralikult, sest niiskes kohas hakkavad bakterid vohama. Et intiimpiirkonna nahk püsiks terve, vajab see õhu ligipääsu ja õhuvanne.

Paljud vananemisega seotud haigused võivad tingida probleeme pidamatusega. Mõnikord on äpardused väga juhuslikku laadi ega jää korduma. Aga kui märkate, et teie lähedane peaks sagedamini tualetis käima, võib tekkida vajadus pidamatusega tegeleda. Väljaspool kodu saate hooldajana oma lähedase pidamatusega toime tulla mitmel viisil.

• Juhuslike lekete vältimiseks sageli WC-sse viia.
• Pidada nõu meditsiinitöötajaga, et pidamatus oleks õigesti diagnoositud.
• Piirata diureetilise (vett väljaviiva) mõjuga jookide (kohv, tee, alkohol) tarbimist, sest ka liigne kohvijoomine võib kutsuda esile uriinipakitsuse.
• Soodustage täisväärtusliku toidu söömist, mis aitab kaasa korrapärasele sooletegevusele ja vähendab seega väljaheite lekkimist.
• Võimalike äparduste puhuks kandke alati kaasas näiteks mõnda TENA pidamatustoodet.
• Välja minnes võtke alati kaasa vahetusriided ja -aluspesu.
• Kui teie lähedasel on noktuuria (öine sage urineerimine), siis püüdke enne magamaminekut piirata tema vedelikutarbimist, aga jälgige, et ei tekiks vedelikupuudust.

Kuna pidamatustooteid on mitut tüüpi, ei pruugi te osata otsustada, milline neist oleks teie lähedase jaoks kõige sobivam. TENA pakub väga mitmesuguseid pidamatustooteid, seega tuleb teil välja selgitada, mil määral kaitsvat ja millise imavusega toodet teie lähedane vajab. Väga tähtis on arvestada ka suurust. Kui mähe on liiga suur, siis hakkab see lekkima, kui aga liiga väike, siis on inimesel seda ebamugav kanda. 

TENA tooteid müüakse paljudes supermarketites, abivahendite kauplustes ja apteekides. Supermarketites on tavaliselt olemas TENA põhitooted, apteekides ja abivahendeid müüvates kauplustes aga on enamasti valik suurem. Kui apteegis või abivahendikaupluses konkreetset TENA toodet parajasti ei ole, saavad nad selle teie jaoks hulgimüüjalt tellida. Samuti on teil võimalik osta TENA tooteid veebist.

Kuigi hooldamisega kaasnevad mitmesugused probleemid, on lähedase hooldamises ka palju rõõmupakkuvaid hetki. TENA soovib teid toetada, et saaksite paremaks, enesekindlamaks ja õnnelikumaks hooldajaks. Kuna meil on aastatepikkune kogemus pidamatuse ja sellega seotud nahahoolduse alal, siis tahame teile hoolduse kõigis aspektides nõuandjaks ja toetajaks olla. Lugege rohkem selle kohta, kuidas käib lähedase hooldamine TENA abiga.

Naha tundlikkust mõjutavad paljud tegurid. Vananedes väheneb nahaalune rasvkude, nahk õheneb, muutub hapramaks ja kuivemaks, mis tähendab, et haavad ja kriimud paranevad aeglasemalt. Hea uudis on see, et Naha Tervise Organisatsiooni (Skin Heath Alliance) soovitatud, spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud tooteid kasutades on teil võimalik oma lähedase nahka kahjustuste eest kaitsta ja tervena hoida. Rohkem teavet tundliku naha hooldamise kohta leiate TENA hügieenijuhendist.

Pidamatusest tingitud dermatiit on nahapõletik, mida põhjustab kokkupuude uriini või väljaheitega. Intiimpiirkonna naha tervise hoidmiseks peate kinni pidama hoolduskavas ette nähtud tualetis käimise ajakavast ning mähkmevahetuse aegadest. Sellele vaatamata võib ette tulla äpardusi, nii et kontrollige oma lähedast korrapäraselt veendumaks, et tema nahk on puhas ja tal on mugav. Intiimpiirkonna eest hoolitsemine TENA nahahooldusvahendite ja hästitoimiva hügieenirutiiniga aitab nahka kaitsta ja tervena hoida. Kontrollige nahka iga päev punetuse, sügeluse või ärrituse suhtes – need nähud võivad viidata pidamatusest tingitud dermatiidile. Peale hea nahahoolduse aitavad intiimpiirkonna nahka tervena hoida ka hea verevarustus ja õhuringlus, täisväärtuslik toitumine ja piisav vedelikutarbimine.

Lamatised on naha ja selle aluskudede kahjustused, mis on tekkinud nahale avalduva pikaajalise surve tõttu. Kui teie lähedane on voodihaige või liikumatu, siis on tal lamatiste tekkeks suurem tõenäosus. Õnneks saate nende probleemide ennetamiseks ja ebamugavuse leevendamiseks palju ära teha. Nahale avalduva surve vähendamiseks muutke sageli lähedase asendit. Võite hankida spetsiaalsed padjad või survet leevendava madratsi. Nahka saab lamatiste eest kaitsta ka korrapäraselt mähet vahetades ja kaitsekreeme kasutades. Pidage meeles lähedase nahka sageli kontrollida, et aegsasti märgata lamatiste või pidamatusest tingitud dermatiidi esimesi sümptomeid.