Teie asukoht näib olevat <country>

Asukohapõhise info saamiseks minge vastava riigi TENA veebilehele.

Teave dementsuse kohta

Eakas daam ja noorem naine naermas – kuidas mõjutab dementsus teie lähedast

Dementsuse tundemärkide mõistmine

Kui teie eakas lähedane saab vanemaks, võib ta muutuda hajameelseks. Või siis hõlpsasti segadusse sattuda. Või mitte olla suuteline toiminguteks, mis varem ei tekitanud mingeid raskusi. Need tundemärgid võivad viidata algavale dementsusele, tavapärasele häirele, mis kujuneb välja elu hilises faasis. Tähtis on seda meeles pidada ja püüda tema seisundi kohta võimalikult palju teada saada. Mõistes paremini, mida ta peab iga päev läbi elama, saate pakkuda oma lähedasele parimat võimalikku hooldust. Lisateavet dementsuse kohta leiate allpool keskkonnast Dementsuse foorum, mida haldab üks meie partneritest. 

Mis on dementsus?

Mõiste „dementsus“ on üldnimetus erinevatele sümptomitele, mille põhjuseks on ajukahjustus. See võib avalduda erinevatel viisidel, olenevalt sellest, millised aju osad kahjustatud on. Tavaliselt halveneb inimese mälu ning tema võime asju planeerida ja teha igapäevaseid toiminguid. 
 
Teised kognitiivsed võimed, mis samuti häiruvad, on keel, inimese ajataju ja orienteerumisvõime. Haigusele iseloomulike nähtude hulka võivad kuuluda ka muretsemine, depressioon ja muutused käitumises. Nende sümptomite tõttu on dementsel inimesel ilma lähedaste inimeste toetuseta raske eluga toime tulla.
 
Termin „dementsus“ kirjeldab sümptomite kogumit, mille hulka kuuluvad mälukaotus, meeleolumuutused ja suhtlemisprobleemid ning arutlemisoskuse halvenemine. Dementsust on mitut tüüpi. Kõige levinumad on Alzheimeri tõbi ja vaskulaarne dementsus.

Dementsuse erinevad tüübid

Paljud dementsuse tüübid on progresseeruvad. See tähendab, et sümptomid tekivad aeglaselt ja süvenevad järk-järgult. Kui teil või teie lähedasel on mäluhäireid või muid muutusi mõtlemisoskustes, siis ärge eirake neid. Ärge viivitage arsti poole pöördumisega, et põhjus kindlaks määrata. Professionaalsel hindamisel võib selguda, et tegemist on ravitava seisundiga. Ja isegi kui sümptomid viitavad dementsusele, võimaldab varajane diagnoosimine saada maksimaalset kasu olemasolevatest ravivõimalustest. Võib avaneda ka võimalus osaleda vabatahtlikuna kliinilistes uuringutes. Varane diagnoos annab aega ka tulevikuplaanide tegemiseks.

Haigused

Dementsus ei ole omaette haigus. See on üldnimetus paljudele, erinevatest haigustest ja erinevat laadi kahjustustest tingitud sümptomitele. Oleme toonud välja viis kõige levinumat dementsuse vormi, kuid kirjeldame lühidalt ka mõningaid teisi vorme.  
 
Alzheimeri tõbi – selle haigusega muutub suhtlemine järjest raskemaks. Tähtis on varajane diagnoosimine.
 
Vaskulaarne dementsus – vaskulaarne dementsus süveneb tavaliselt kas järsult või vähehaaval pärast raskeid või kergeid insulte. 
 
Frontotemporaalne dementsus – frontotemporaalne dementsus on üks primaarsetest degeneratiivset tüüpi dementsustest.
 
Huntingtoni tõbi – Huntingtoni tõbe esineb väga harva. Hinnanguliselt tekib see haigus viiel inimesel 100 000-st. 
 
Lewy kehakeste dementsus – hinnanguliselt moodustab Lewy kehakeste dementsus ligikaudu 2–20% kõigist dementsuse juhtudest.
 
Dementsuse segavorm – dementsuse segavormiga on tegemist juhul, kui samaaegselt on olemas rohkem kui ühte tüüpi dementsuse sümptomid. 
 
Sekundaarne dementsus – sekundaarse dementsuse põhjuste seas on umbes kaheksakümmend haigust ja kahjustust, nt ajukasvaja, alkoholi kuritarvitamine ja erinevad ainepuudused.
 
Parkinsoni tõbi – Parkinsoni tõbe põhjustab dopamiiniks nimetatava virgatsaine puudus; see moodustab 1,2–3% kõigist dementsuse juhtudest.

Elu dementsusega

Dementsuse diagnoosi teatavaks saamine võib olla teie ja teie sugulaste jaoks suur šokk. Tõenäoliselt on sellele järgnenud väga emotsionaalne aeg. Ent tähtis on endale teadvustada, et elu ei ole sellega kaugeltki läbi. Elu tähendabki võimalusi ja proovilepanekuid, ka rasketes olukordades. 
 
Rohkem teavet vt aadressil dementiaforum.org.