Dementsus ei ole omaette haigus. See on üldnimetus paljudele, erinevatest haigustest ja erinevat laadi kahjustustest tingitud sümptomitele. Oleme toonud välja viis kõige levinumat dementsuse vormi, kuid kirjeldame lühidalt ka mõningaid teisi vorme.
Alzheimeri tõbi – selle haigusega muutub suhtlemine järjest raskemaks. Tähtis on varajane diagnoosimine.
Vaskulaarne dementsus – vaskulaarne dementsus süveneb tavaliselt kas järsult või vähehaaval pärast raskeid või kergeid insulte.
Frontotemporaalne dementsus – frontotemporaalne dementsus on üks primaarsetest degeneratiivset tüüpi dementsustest.
Huntingtoni tõbi – Huntingtoni tõbe esineb väga harva. Hinnanguliselt tekib see haigus viiel inimesel 100 000-st.
Lewy kehakeste dementsus – hinnanguliselt moodustab Lewy kehakeste dementsus ligikaudu 2–20% kõigist dementsuse juhtudest.
Dementsuse segavorm – dementsuse segavormiga on tegemist juhul, kui samaaegselt on olemas rohkem kui ühte tüüpi dementsuse sümptomid.
Sekundaarne dementsus – sekundaarse dementsuse põhjuste seas on umbes kaheksakümmend haigust ja kahjustust, nt ajukasvaja, alkoholi kuritarvitamine ja erinevad ainepuudused.
Parkinsoni tõbi – Parkinsoni tõbe põhjustab dopamiiniks nimetatava virgatsaine puudus; see moodustab 1,2–3% kõigist dementsuse juhtudest.