Pärasoolepidamatus võib tekkida mitmel põhjusel, nagu näiteks kõhulahtisus, kõhukinnisus, aga ka närvide või lihaste kahjustus. Inimesed, kes põevad kesknärvisüsteemi mõjutavaid haigusi (näiteks hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, seljaajusong, rabandus jms.) kannatavad sageli kõhukinnisuse või pärasoolepidamatuse all. Selle põhjuseks on närviteede talitluse katkestused. Kui päraku sulgurlihaste tööd kontrollivad või roojale reageerivad närvid on kahjustatud, võib see põhjustada kõhukinnisust või roojapidamatust.
Erinevate medikamentide tagajärjel võib esineda pärasoolepidamatust, sest need võivad mõjutada soolestiku toimimist, sfinkteri toonust või tunnetuslikku taju. Pärasoolepidamatus võib esineda ka siis, kui esineb põletikulisi haigusi, nagu näiteks Crohni tõbi või haavandiline jämesoolepõletik. Nii Crohni tõbi kui ka haavandiline jämesoolepõletik kutsuvad esile kõhulahtisust, mis omakorda võib põhjustada lekkeid. Vedel roe ja surve soolestikus võivad põhjustada lekkeid isegi tugevaima vaagnapõhjaga inimestel, kui tualettruum pole piisavalt lähedal.
Samuti võib just haigestumine mõjutada pärasoole pidavust. Eakas inimene võib olla liikumatu, tunnetushäirega ja/või kogeda isutust ja raskusi piisava koguse vedelike joomisel. Kõik need tegurid võivad suurendada pidamatuse riski.