Teave Alzheimeri tõve kohta

Alzheimeri tõbi on neurodegeneratiivne haigus, mis hävitab ajurakke aeglaselt ja progresseeruvalt. See on kõige sagedam dementsuse vorm, mida esineb 60-65% dementsetest inimestest. Oma nime sai see Saksa neuroloogi Aloïs Alzheimeri järgi, kes 1907. aastal kirjeldas esmakordselt sümptomeid ja haiguse neuropatoloogilisi tunnuseid, näiteks amüloidnaastud ja kämbud ajus. Alzheimeri tõbi mõjutab mälu ja kognitiivseid võimeid, mis võib põhjustada segadust, meeleolu muutusi ning aja- ja ruumitaju kadumist. See ei ole nakkav ega levi inimeselt inimesele.

 

Kõige sagedamini diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel inimestel, kuigi vähem levinud varajase algusega Alzheimeri tõbi võib tekkida ka palju noorematel inimestel.

 

Varajased sümptomid nagu mäluprobleemid ja teatud kognitiivsete võimete osaline kadumine võivad esmalt jääda märkamatuks nii haigele inimesele endale kui ka tema lähedastele. Kuid haiguse progresseerumisel muutuvad sümptomid üha enam märgatavaks ning võivad hakata segama igapäevast elu. Järk-järgult süvenevad praktilised raskused igapäevastel toimingutel nagu riietumine, pesemine ja tualettruumi minek. Lõpuks jääb Alzheimeri tõvega inimene selliste toimingute tegemisel teistest sõltuvaks.

Alzheimeri tõbi põhjustab üldist tervise halvenemist ja lõpeb surmaga. Kõige sagedasem surma põhjus on kopsupõletik, kuna haiguse süvenedes immuunsüsteem nõrgeneb ja tavaliselt väheneb ka kehakaal, mis suurendab kurgu- ja kopsuinfektsioonide ohtu.

 

Kuigi kogu maailmas on teadlased teinud tohutul hulgal uurimusi, ei osata seda haigust tänapäeval veel ravida.

Alzheimeri tõbe iseloomustavad tunnused on mälukaotus; apraksia, afaasia, agnoosia; raskused suhtlemisel; isiksuslikud muutused; füüsilised ja käitumuslikud muutused. 

 

Rohkem teavet vt aadressil Alzheimer-europe.org.