Prof Peeker ütleb, et kuigi suurenenud eesnääre võib põhjustada mõningaid urineerimisprobleeme, peame vaatama vaagnapiirkonnast kaugemale. Meestel esineva uriinipidamatuse peamise põhjuse leidmiseks peame jälgima aju tegevust.
Kesknärvisüsteem reguleerib „urineerimisreflekside“ tööd ehk võimet uriini kinni pidada kui Sul on vaja tualettruumi kasutada. Trauma, nt ajuvigastuse või insuldi, korral võib kriitilise tähtsusega ajutöö katkeda ja seetõttu võib mõnel mehel esineda uriini tahtmatut eritumist. Meestel esineb kõige sagedamini nn pakiline uriinipidamatus.
Ent probleem ei pruugi olla seotud ainult insuldiga. Prof Peeker ütleb, et selleks võib olla väike katkestus vere ja hapniku manustamisel ajju üldise ateroskleroosi taustal.
Ateroskleroos on haigus, mille korral tekib arterite kõvastumine ja ahenemine. Põhjuseks on suitsetamine, halb toitumine ja mitteaktiivne eluviis. Kuigi kliiniliselt ei ole tõestatud, et halb toitumine põhjustab uriinipidamatust, avaldab hea toitumine ja aktiivne eluviis soodsat mõju. Prof Peeker lisab, et olukord kehas paraneb kudedes toimuva oksüdeerumise tagajärjel.
Ta soovitab mistahes sümptomi esinemise korral pöörduda arsti poole. Räägi oma arstiga, kui Sul on eesnäärme ja uriinipidamatusega seotud küsimusi.