Kuigi eesnääre ja uriinipidamatus ei ole ,,seksikad kokteiliõhtu teemad", on tähtis teada, kuidas need teineteist mõjutavad. Pidamatusega seotud arusaamatuste vältimiseks vestlesime Sahlgrenska Ülikooli Haigla (Göteborg) uroloogia osakonna peaarsti, prof Ralph Peekeriga.
Kõigepealt tähtsamad asjad. Mida Sa oma eesnäärme kohta tead? Eesnääre paikneb põie ja peenise vahel ning selle peamiseks ülesandeks on toota vedelikku, mis koos spermaga moodustab seemnevedeliku. 20. eluaastates on Sinu eesnääre umbes kreeka pähkli suurune ja see kaalub umbes 18-20 grammi.
Hea on teada, et eesnäärme suurenemine on normaalne nähtus. ,,Mõnel mehel suureneb eesnääre minimaalselt. Teistel veidi rohkem ja mõnel oluliselt rohkem - see võib kaaluda kuni pool kilogrammi", ütleb prof Peeker. Sageli ei ole eesnäärme suurenemine märgatav. Ent mõnel mehel võib suurenenud eesnääre või eesnäärme healoomuline (beniigne) hüperplaasia (BPH) põhjustada valulikkust ja mitme sümptomi esinemist, sealhulgas probleeme uriini hoidmisega, ebakindlust, uriinijoa nõrgenemist, võimetust urineerida või jääkuriini, mis võib viia infektsiooni tekkimiseni. Alumiste kuseteede sümptomite esinemine on üsna tavaline nähtus. See esineb umbes 25% meestest, kes on 40-aastased ja vanemad. Tänu headele ravivõimalustele ei pruugi see teie elukvaliteeti mõjutada.
Professor ja peaarst
