Pidamatuse kõige levinumad tüübid
Pidamatuse tüüpe on palju, aga kõige levinumad neist on sundinkontinents ja urineerimisjärgne järeltilkumine (nii vahetult urineerimise järel kui pärast urineerimistegevuse lõpetamist). Ei ole harv ka see, kui tegemist on nende kahe tüübi kombinatsiooniga. Teisteks inkontinentsuse tüüpideks on ülevoolupidamatus (tahtest sõltumatu lekkimine täis põie korral, sagedaseks põhjuseks probleemid suurenenud eesnäärmega) ja stressinkontinents. Parim viis oma inkontinentsuse tüübi kindlaks tegemiseks on arsti poole pöördumine, et leida õige ravi. Arsti konsultatsioon aitab välistada ka selle, et põiepidamatuse näol võiks olla tegemist muude probleemide kõrvalnähuga.
Sundinkontinents
Sundinkontinents tähendab tahtest sõltumatut uriini lekkimist koos tugeva urineerimistungiga. Seda seisundit võivad põhjustada erinevad faktorid. Üks peamisi põhjuseid on see, kui põie lihased ehk detruusorlihased, mis on tahtele alluvad lihased, on üliaktiivsed ja põhjustavad tahtmatuid kokkutõmbeid. Selle tulemusena edastavad närvid ajule signaale, mis tekitavad urineerimisvajaduse tunde siis, kui seda tegelikult pole. Mõningatel juhtudel võib selle põhjuseks olla põletikust või neerukividest tulenev põieärritus. Seisund võib tekkida ka närvide või ajuga seotud haiguste (insult, Parkinsoni tõbi või sklerosis multiplex) tüsistusena.