Teie asukoht näib olevat <country>

Asukohapõhise info saamiseks minge vastava riigi TENA veebilehele.

Sõnastik

Ärritunud põis

Ärritunud põis on kujundlik nimetus mitmetele sundinkontinentsiga seotud probleemidele. See ei tähenda pidamatust, vaid sagedat urineerimisvajadust. Ärritunud põis, mida mõnikord nimetatakse ka üliaktiivseks põieks, tähendab tavaliselt vajadust päevasel ajal sageli urineerida, millega tihti kaasneb ka noktuuria. Tuleb meeles pidada, et normaalne on 4–8 korda päevas urineerida. 

Dermatoloogiliselt testitud

Erinevad testimised, kus selgub, kas tooted on ka tegelikkuses nahasõbralikud.

Enurees

Enurees on tahtmatu uriinieritus. Kui pidamatust esineb öise une ajal, nimetatakse seda öiseks enureesiks.

Funktsionaalne inkontinents

See on suutmatus jõuda õigeaegselt tualetti, füüsilise või vaimse haiguse tagajärjel tekkinud  või keskkonnast tingitud takistuste tõttu.  Tegu võib olla füüsiliste kahjustustega, mis on seotud vanuse või puudega, näiteks ei suudeta rõivaid piisavalt kiiresti eemaldada või ratastoolist tualetipotile istuda. Keskkonnast tingitud takistused õigeaegsele tualetti jõudmisele võivad olla liiga pikk vahemaa tualetini või segadusseisundis inimene, kes ei tea, kuidas tualetti minna. 

Jääkuriin

Uriin, mis jääb põide pärast urineerimist. 

Kõhukinnisus

Kõhukinnisuseks nimetatakse reeglina rasket, viivitusega või valulikku roojamist, väljaheide ei pea selleks olema kõva. Lapsepõlves on see üsna sageli esinev.

Kusepeetus

Kusepeetus tuleneb põie tühjendamisraskustest ning tähendab, et pärast urineerimist jääb põide uriini, mille põhjuseks võib olla näiteks suurenenud eesnääre.  Põie tühjendamisraskuste sümptomiteks võivad olla nõrk uriinijuga, millega võib kaasneda joa katkemine, pingutamine ning viivitus urineerimissoovi ning tegeliku joa tekke vahel. Kui põis jääb täis, võib see põhjustada ülevoolupidamatust.

Menopaus

Periood, mil menstruatsioonid alatiseks lõpevad.

Neurogeenne põis

Mitu lihast ja närvi töötavad koos, et võimaldada uriinipidamist ja tõhusat kontrolli põie tühjendamise üle. Aju, lülisamba või närvide kahjustused võivad mõjutada seda, kuidas aju ja põis omavahel suhtlevad. See tekitab võimetuse põit kontrollida või seda täielikult tühjendada. 

Noktuuria

See tähendab, et peate öösel üks või mitu korda urineerimiseks üles tõusma.

Pidamatus

Pidamatus võib tähendada nii uriini- kui ka roojapidamatust.

Pidamatuse ravi

Uriinipidamatuse korral soovitatakse mitmeid erinevaid ravivõimalusi ja -meetodeid. Üks meetod on elustiiliga seotud sekkumised, näiteks põie treenimine või vaagnapõhjalihaste harjutused, mis tugevdavad tugilihaseid. Vedeliku tarbimise ja WC-külastamise aegade ümberkujundamisest või kaalulangusest on tihtipeale samuti abi.

Pidamatushooldus

Pidamatushooldus seisneb inimese abistamises põie- või soolefunktsioonide kontrollimisel. See tähendab pidamatuse põhjuste (ajutiste või krooniliste) kindlakstegemist. See hõlmab keskkonnategurite ja vajaminevate abivahendite peale mõtlemist ning pidamatust põhjustada võivate kaasuvate haiguste tuvastamist, et määrata kindlaks eesmärgid ja planeerida olukorda leevendav hooldus. Pidamatushooldus soodustab pidamist ning eesmärgiks on ära hoida edasine pidamatus, rakendades individuaalseid hooldusrežiime, tualeti abivahendeid ja mõnikord ka pidamatustooteid.  

Põiepäevik

Nimetatakse ka vedelikutarbimise ja põiepäevikuks. Tarbitud vedelikukogus mõjutab otseselt tekkiva uriini kogust. Kui märkida kolme päeva jooksul üles urineerimissagedus, uriini kogus ning kui palju, millal ja milliseid jooke on tarbitud, aitab see nii endal kui ka arstidel hinnata uriinipidamatuse taset ja tüüpi ning määrata vajaliku ravi. Kui näiteks inimesel on vaja põit tühjendada rohkem kui 8 korda 24 tunni jooksul, võib see osutada sundinkontinentsile või millelegi muule, mida on vaja täielikult diagnoosida ja ravida.

Põiepidamatus

Põiepidamatus (nimetatakse ka nõrgaks põieks) tähendab seda, et põit on raske kontrollida ja tekib tahtmatu uriinieritus. Naistel ja meestel võib põiepidamatus olla tingitud paljudest erinevatest põhjustest. Õige meditsiiniline termin põiepidamatuse  kohta on uriinipidamatus.

Põietreening

Põietreening on mõeldud põie mahutavuse suurendamiseks ja urineerimissageduse vähendamiseks. Aja jooksul muutub põis vähem ärrituvaks ja suudab endas pidada suuremaid uriinikoguseid. Põiepäevik (nimetatakse ka vedelikutarbimise ja põiepäevikuks) on esimene samm sundinkontinentsi hindamisel ning põietreeningu määramisel.

Segatüüpi inkontinents

Sõna otseses mõttes segatüüpi sümptomid, reeglina kombinatsioon stressinkontinentsist ja sundinkontinentsist. Sund paneb põie kokku tõmbuma, kuid vaagnapõhjalihased ei ole piisavalt tugevad, et põie tühjenemist ära hoida. Naistel esinevad need sageli samaaegselt.  Kui kogete juhtumisi mõlemat tüüpi pidamatust, põhjustab üks tavaliselt suuremaid probleeme kui teine, seepärast tuleks esmalt keskenduda sagedamini esinevale sümptomile.

Stressinkontinents

Uriini stressinkontinents kirjeldab kaebust, mille korral tekib tahtmatu uriinileke (põiepidamatus) pärast kehalist pingutust.  See võib tähendada kehalist pingutust,i ka köhimist, aevastamist või naermist. Stressinkontinents tähendab tavaliselt vaid väikese uriinikoguse eritumist, kuid see sõltub ka sellest, kui täis on põis kõhule surve avaldamisel.  Stressinkontinentsi seostatakse tavaliselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning see võib tuleneda füüsilistest muutustest, mis ilmnevad raseduse, sünnituse ja menopausi käigus. Lisateave: Uriini stressinkontinentsi naistel nimetatakse ka uriini stresspidamatuseks või pingutuspidamatuseks.

Stressinkontinents

Stressinkontinents kirjeldab kaebust, mille korral tekib tahtmatu uriinileke (põiepidamatus) pärast kehalist pingutust.  See võib tähendada kehalist pingutust, ka köhimist, aevastamist või naermist. Stressinkontinents tähendab tavaliselt vaid väikese uriinikoguse eritumist, kuid see sõltub ka sellest, kui täis on põis kõhule surve avaldamisel.  Stressinkontinentsi seostatakse tavaliselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning see võib tuleneda füüsilistest muutustest, mis ilmnevad raseduse, sünnituse ja menopausi käigus. Naiste stressinkontinentsi nimetatakse ka uriini stresspidamatuseks või pingutuspidamatuseks. 

Sundinkontinents

Sundinkontinentsi nimetatakse ka üliaktiivseks põieks ja see tähendab põie detruusorlihase üleaktiivsust.  See lihas tekitab suurema sunduse tunde, mis võib ilmneda kas väga vähese hoiatusega või ka ilma, ja sageli kaasneb sellega uriinileke. Sageli võib leke olla suur. Võite avastada, et urineerimissagedus kasvab, ehk teil on vaja urineerida tihemini kui tavapärased 4–8 korda päevas. See võib hõlmata ka üht või mitut öist urineerimiskorda (nimetatakse ka noktuuriaks). Teatud juhtudel on võimalik treenida oma põit harvemini urineerima. Põietreeninguga saab vältida ka öist urineerimist.

Tundlik põis

Kasutatakse sageli kerge põiepidamatuse või õigemini uriinilekete kirjeldamiseks.

Ülevoolupidamatus

Ülevoolupidamatus tekib siis, kui põis ei suuda täielikult tühjeneda ning täitub jääkuriiniga. Kusiti ummistused ja/või väljaveninud ja ülemäärase surve all põielihased võivad põhjustada põie ületäitumist ja tahtmatuid lekkeid. Meestel on ülevoolupidamatuse sagedaseks põhjustajaks eesnäärme suurenemine. Aga võimalikke põhjuseid on teisigi, näiteks närvikahjustused.

Üliaktiivne põis

Üliaktiivne põis on lihtne kujundlik nimetus mitmetele sundinkontinentsiga seotud probleemidele. See ei tähenda pidamatust, vaid sagedat urineerimisvajadust. Üliaktiivne põis, mida mõnikord nimetatakse ka ärritunud põieks, tähendab tavaliselt vajadust päevasel ajal sageli urineerida, millega tihti kaasneb ka noktuuria. Tuleb meeles pidada, et normaalne on 4–8 korda päevas urineerida. Üliaktiivne põis esineb sagedamini eakatel inimestel ja naistel.

Urineerimine

Urineerimise toiming (enese kergendamine, uriini väljutamine).

Urineerimisjärgne järeltilkumine

Urineerimisjärgne järeltilkumine on termin, mida kasutatakse tahtmatu uriinierituse kirjeldamiseks vahetult pärast urineerimist. Meeste puhul esineb see tavaliselt pärast tualetist lahkumist, naistel tualettpotilt tõusmisel. See on tavapärane suurenenud eesnäärme või nõrgenenud vaagnapõhjalihaste puhul.

Vaagnapõhjalihased

Vaagnapõhjalihased on rühm lihaseid kõhuõõne alaosas. Need asuvad häbemeluu (ees) ja selgroo alumise osa (taga) vahel. Samuti toestavad need põit ja soolestikku. Nende lihaste nõrgenemine võib põhjustada probleeme, näiteks uriinipidamatust, ning kui nõrgenenud on ka päraku sulgurlihas, siis roojapidamatust.

Vaagnapõhjalihaste harjutused

Vaagnapõhjalihaste harjutused hõlmavad vaagnapõhjalihaste kokkutõmbeid ja lõõgastamist, et parandada kontrolli põie üle ning kusiti sulgemisrõhku.  Vaagnapõhja tugevdamine on parim asi, mida igasuguse pidamatuse riski vähendamiseks teha saab. Vaagnapõhjalihaste harjutusi nimetatakse mõnikord ka Kegeli harjutusteks.

Voodimärgamine

Voodimärgamine ehk öine enurees on tahtmatu urineerimine une ajal vanuses, mil võib eeldada öist kuivana püsimist.  Noktuuria on vajadus öösel urineerimiseks sageli üles tõusta.

What are cookies?

Lorem ipsum dolor sit amet lorem ipsum dolor sit amet lorem ipsum dolor sit amet.