Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas „arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele”. See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades.
Viide - Brundtlandti aruanne „Our common future” (1987)

Meie jätkusuutlikkuse poliitika

SCA loob väärtust firma osanikele, parandab oma töötajate elustandardit ja -kvaliteeti ning aitab kaasa klientide, tarnijate ja äripartnerite majanduslikule, keskkonnaalasele ja sotsiaalsele heaolule. SCA paneb suurt rõhku taastatavatele ja ringlussevõetavatele toorainetele ning püüab pakkuda keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Need peavad oma funktsionaalsuse, ökonoomsuse, ohutuse ja keskkonnamõju seisukohalt vastama kliendi ja tarbija vajadustele.

Tegevuspõhimõtted:

  • SCA järgib oma tegevuses hea äritava rangeimaid norme ja täidab kõiki kehtivaid õigusnõudeid. SCA eesmärk on jätkusuutlik areng, milles võetakse arvesse kõiki majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte.
  • SCA järgib oma keskkonnaalases ja sotsiaalses tegevuses läbipaistvuse ja avatud suhtluse põhimõtet. Soovime olla dialoogis sidusrühmadega, et soodustada üleilmsete parimate tavade elluviimist. SCA ootab ka oma tarnijatelt ja allhankijatelt läbipaistvuse ja avatud suhtluse põhimõtete järgimist.
  • SCA hindab oma toodete olelusringi eri etappides nende keskkonnamõju ning kaasab sellesse ka tarnijaid ja allhankijaid.
  • SCA edendab kogu organisatsioonis asjakohast tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemi. SCA vaatab järjepidevalt oma sihte üle ja kohandab neid, et vähendada üleilmset keskkonnamõju.
  • SCA soovib pakkuda oma töötajatele ohutut ja võrdset töökeskkonda. Kõik üksused peavad rangelt järgima vähemalt riigi seadusi ja kollektiivlepinguid. SCA püüab tööohutust ja töötervishoidu aktiivselt ja pidevalt parandada.

Meie toodete olelusring

Edasiliikumine

Ajad on muutunud ning ka meie oleme oma tooteid ja tootmist muutnud. Et toode oleks igakülgse kontrolli all, tuleb arvesse võtta kõiki selle olelusringi etappe. See tähendab, et me kogume andmeid juba päris algusest, alates loodusliku toorme hankimisest (nt nafta, kaevandamine, metsatööstus) ning jälgime seejärel toote kogu olelusringi, selle väljatöötamist, tootmist, vedu, tarbimist ja jäätmete kõrvaldamist. Sellise kõikehõlmava ülevaatega, mille kohta sageli öeldakse „elukaar”, väldime keskkonnakahju nihkumist toote olelusringi ühest etapist teise.

Olelusringi hindamine

Toote olelusringi uurimiseks kasutame meetodit, mida nimetatakse olelusringi hindamiseks (Life Cycle Assessment – LCA) ja mille on heaks kiitnud nii tööstusettevõtted kui ka ametiasutused. ISO standardites 14040–14044 on sätestatud olelusringi hindamise põhimõtted ja raamistik.

TENA toodete olelusringi on järjepidevalt hinnatud rohkem kui 10 aastat. 1990. aastate alguses hakkasime looma olelusringi hindamise siseandmebaasi ja nüüd hinnatakse olelusringi iga uue toote arendustöö käigus.

Loodusvarade kaitse

Olelusringi hindamisest saadud tulemused näitavad selgelt, et põhiline keskkonnakahju on seotud toorainetootmisega. Järelikult on ülitähtis, et kasutaksime oma toodetes materjale tõhusaimal viisil, tegemata samas järeleandmisi toote kasutusomadustes ja olles pidevas dialoogis tarnijatega.

Keskkonnamärgised

Mõju keskkonnale

SCA-s hinnatakse kõikide toodete keskkonnamõju olelusringi hindamise raames (vt ülal). See annab toote mõjust keskkonnale palju laiapõhjalisema ülevaate ning tagab samas meie arendustöö keskkonnahoidlikkuse. Olelusringi hindamise tulemusi saab kasutada sellist liiki keskkonnamärgise jaoks, mida nimetatakse toote keskkonnateatiseks (Environmental Product Declaration, EPD). EPD on rahvusvaheline märgis, mis põhineb rahvusvahelisel standardil ISO 14025. Me koostame kõikide oma tooterühmade kohta ka keskkonnainfo vormid, milles kirjeldatakse toodet ja selle materjale. Osa andmeid pärineb samuti olelusringi hindamisest.

Logistika

Muudame sõidud tõhusamaks

Usume, et tõhus logistikasüsteem on keskkonnapõhimõtete ülitähtis osa. Püüame pidevalt oma logistikasüsteemi arendada ja parandada:

  • Töötame tooteid välja selliselt, et saame materjale kasutada võimalikult tõhusalt. See tähendab ka seda, et laadime kaupa ühe ruumalaühiku kohta rohkem.
  • Loome tõhusa laialiveosüsteemi ja tagame, et kõik autod lahkuvad laost täiskoormaga.
  • Hoiame teenindust esmaklassilisena ja saadame kõik kliendi tellitud tooted välja esimese tarnega – nii püsib vedude arv minimaalne. 
  • Valime tarnijad, kes asuvad geograafiliselt lähedal.
  • Tellime toorainet vastutustundlikult, et tarnijad saaksid oma veokeid võimalikult otstarbekalt kasutada.

Meie ülesanded pakendamisel ja ringlussevõtul

Pakendamise vajalikkus

Pakendamine peab hästi toimima, et toode püsiks terve ja kõik selle omadused säiliksid. Kui toode saab kahjustada ja seda ei ole võimalik kasutada, on kogu tootmiseks rakendatud energia ja pingutused tühja läinud. Euroopas on õiguslikud nõuded, millele pakend peab vastama, sätestatud pakendidirektiiviga.

Kes vastutab ringlussevõtu eest?

Enamikus Euroopa riikides vastutab pakendimaterjali kogumise ja ringlussevõtu eest tootja. Seega vastutab ettevõte, kes viib oma toote ja selle pakendi turule, rahaliselt selle eest, et see võetaks taaskasutusse kõige keskkonnasäästlikumal viisil. Jäätmete kogumise ja taaskasutusega tegelevad tavaliselt mittetulundusorganisatsioonid ja seda näitab pakendil olev logo – näiteks Roheline Punkt.

Meie panus

SCA kasutab Rohelise Punkti süsteemi peaaegu kõikides Euroopa riikides. See tähendab, et meil on oma kindel roll pakkematerjali taaskasutuse rahastamisel. Samuti tagame, et täidame tootearenduses ning tarnijate ja materjalide valikul Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete direktiivi nõudeid.

Kasutatav tooraine

Millest meie tooted koosnevad?

TENA põiepidamatuse sidemed ja mähkmed koosnevad üldiselt järgmistest materjalidest: imav sisu, mis on segu helvestselluloosist ja suure imamisvõimega polümeerist, läbilaskev laustekstiilikiht ja polüetüleenkile või õhku läbi laskev kaitsekiht.

Need kihid kleebitakse kokku ja lisatakse mitmesuguseid lekkekindlaid elemente, sealhulgas pikisuunas elastseid kiudusid ja elastsed kummipaelad. Toodete kinnitamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks paelad, vööd, takjakinnitused.

Kirjeldame neid materjale lühidalt. 

Helvestselluloos
Helvestselluloos toodetakse puidust ja see koosneb tselluloosikiududest. See on taastuv ja biolagunev looduslik materjal, mis moodustab tavaliselt rohkem kui poole toote massist. Kogu helvestselluloosimass pleegitatakse võimalikult hea imavuse saavutamiseks ja pleegitamine toimub elementaarse kloorita (ECF), seega ei kasutata gaasilist kloori.

Suure imamisvõimega polümeer

See polümeer koosneb väikestest valgetest osakestest, mis suudavad imada ja kinni hoida väga suurt uriinikogust. Keemiliselt on see polümeer ristsillatud polüakrülaat ja seda toodetakse naftast.

Laustekstiilikiht

Laustekstiilikiht on õhuke riidetaoline materjal, mille kiud võivad olla peenikesed, jämedad, sünteetilised või looduslikud. Laustekstiilikihte võib valmistada mitut moodi ja mitmesuguse pinnamassiga. TENA toodetes kasutatakse peamiselt kahte liiki laustekstiilikihte – orienteerimata kiududest või kuumliimimise teel valmistatuid.

Polüetüleenkile

Polüetüleenkile toimib meie hügieenitoodetes vedelikutõkkena. Polüetüleenkile võib mõnes TENA tootes olla kaetud laustekstiilikihiga ja moodustab koos sellega tekstiilpinna.

Kuumliim

Sideme ja mähkme eri osade kokkukleepimiseks kasutatakse kuumliimi. See on mitmesuguste polümeeride ja vaikude segu. Vaigud, mida me kasutame, on täielikult sünteetilised.

Elastsed kiud

TENA toodetes kasutatavad elastsed kiud on valmistatud polüisopreenist või polüuretaanist. Mõlemat materjali toodetakse naftast või maagaasist. TENA toodetes ei kasutata looduslikust kummist kiude.

Jäätmekäitlus

Mis edasi saab?

Me oleme kõik TENA tooted välja töötanud nii, et need sobivad igasuguse jäätmekäitlusmeetodi jaoks. Hügieenitooted moodustavad vaid väikese osa kõigist käideldavatest jäätmetest ja ühekordselt kasutatavate hügieenitoodete eraldi käitlemine ei ole tavaliselt keskkonna seisukohalt kasulik.

Siin on lühike kirjeldus enamkasutatavatest jäätmekäitlusmeetoditest.

Prügila

Prügilasse ladestamine on siiani kõige tavalisem olmejäätmete käitlemise viis. Prügilates võivad aga vabaneda kasvuhoonegaasid (näiteks süsinikdioksiid ja metaan) ja see on kõige vähem soovitatav jäätmekäitluse võimalus. Prügilad on ka ressursiraiskajad, sest kasutatud toodetes sisalduvaid materjale ei taaskasutata. Euroopa õigusaktides on nüüd suund prügilate likvideerimise poole.

Põletamine ja energia taaskasutus

Kasutatud toodete põletamine ja energia taaskasutus on kindlasti eelistatud jäätmekäitlusmeetod. Poole tootest moodustab tavaliselt helvestselluloos, mida peetakse biokütuseks. Kui see energiaallikas asendab fossiilkütuseid, on see keskkonnale kindlasti kasulik. Meie põiepidamatustooted ei sisalda materjale ega kemikaale, mis põhjustaksid või tekitaksid kahjulikku heidet.

Kompostimine

Me ei soovita kasutatud hügieenitooteid mingil juhul kodus kompostida, sest tegemist on meditsiinijäätmetest ja kahjulike mikroobide levimisest tuleneva ohuga. Osades riikides on see ka seadusevastane.

Tööstuslikul kompostimisel on kasutatud põiepidamatustooteid keeruline ringlusse võtta. Kilesisu eemaldamine tähendab seda, et peavad olema vastavad seadmed, ja seetõttu suureneb energiakasutus veelgi. Kompostimise alternatiiv on biogaasistamine. Selle käigus tekib metaan, mida võib seejärel kasutada energiatootmiseks.

Ühekordne kasutus või korduskasutus

Millised on plussid ja miinused?

Ühekordselt kasutatavate ja korduskasutatavate sidemete ja mähkmete keskkonnamõju üle võib vaielda. Mõnes võrdluses on keskendutud just jäätmete mõjule. Toote keskkonnamõju on vaja hinnata kogu olelusringi ulatuses, alates tooraine kasutamisest ja tootmisest ning lõpetades toote kasutamise ja käitlemisega. Valides sidemeid ainult ühe keskkonnakriteeriumi põhjal (nt tahked jäätmed), eiratakse teiste tähtsate tegurite, näiteks õhu- ja veesaaste või pideva energiakasutuse osatähtsust.

Sõltumatu aruanne

2005. aastal avaldati Ühendkuningriigis olelusringi hindamise aruanne, milles võrreldi riidest mähkmete ja ühekordselt kasutatavate mähkmete keskkonnamõju. Tulemused näitasid, et keskkonnamõju seisukohalt ei olnud kindlat võitjat ega kaotajat. Mõlemad põhjustasid heidet ja mõlema jaoks oli vaja kasutada nii energiat, vett kui ka toorainet. Uuring päädis järeldusega, et riidest mähkmete puhul kulub rohkem vett ja tekib rohkem veekandesaasta, ühekordselt kasutatavate mähkmete puhul tekib rohkem tahkeid jäätmeid ja kulub rohkem toorainet.

Viimane sõna

Ühekordselt kasutatavate mähkmete ja sidemete kasulikkus nii patsientide kui ka asutuste jaoks muudab vastuse selgemaks. Tänapäevastel ühekordselt kasutatavatel sidemetel ja mähkmetel on väga hea imavus ja väga kuiv pealispind – seega on patsiendil väiksem nahaärrituse tekke oht. Väheneb ka lõhna eraldumine ja pesupesemise vajadus, seega vähenev asutustes pidamatushooldusega seotud tööjõukulu.

Tagasi