Sõnastik

Sõnaseletuste nägemiseks klõpsake allpool tähtede vahemikule.

Urineerimispäevik

Urineerimispäevikut nimetatakse ka põiepäevikuks. Arvestuse pidamine selle kohta, kui tihti ja mis koguses iga päev urineerite ning kui palju joote, aitab teil ja meditsiinitöötajatel hinnata teie uriinipidamatuse tõsidust ja tüüpi ning vajalikku ravi. Veel teavet  Veel teavet

Uriinistressinkontinents

Uriinistressinkontinents on pärast füüsilist pingutust esinev tahtmatu uriinileke (põiepidamatus). Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks ka köhimine, aevastamine või naermine. Stressinkontients tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis põis abdominaalse surve hetkel on. Stressinkontinentsi seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning see võib tuleneda raseduse, sünnituse või menopausi ajal esinevatest füüsilistest muutustest. Veel teavet  Veel teavet

Uriinipeetus

See on üks inkontinentsi põhjustest. Uriinipeetus tähendab nõrka uriinivoolu, mis võib hõlmata katkendlikku voolu, valulikku pakitsust ja viivitust urineerimiskatse ja tegeliku voolu algamise vahel. Kuna põis jääb täis, võib see põhjustada inkontinentsi. Veel teavet  Veel teavet

Stressuriiniinkontinents

Stressuriiniinkontinents on pärast füüsilist pingutust esinev tahtmatu uriinileke (põiepidamatus). Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks ka köhimine, aevastamine või naermine. Stressinkontients tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis põis abdominaalse surve hetkel on. Stressinkontinentsi seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning see võib tuleneda raseduse, sünnituse või menopausi ajal esinevatest füüsilistest muutustest. Veel teavet  Veel teavet

Tühjendusjärgne tilkumine

Tühjendusjärgne tilkumine (nimetatakse ka mikturitsioonijärgseks tilkumiseks) leiab aset siis, kui põis ei saa tühjendamise käigus täielikult tühjaks ja pärast urineerimist jätkub lekkimine. See on tavaline ka suurenenud eesnäärme või nõrgenenud vaagnapõhjalihaste puhul. Mikturitsioonijärgset tilkumist ravitakse sulgurlihaseid tugevdavate vaagnapõhjalihaste harjutuste ja kusiti lüpsmise kombinatsiooniga. Veel teavet  Veel teavet

Mikturitsioonijärgne tilkumine (PMD)

Mikturitsioonijärgne tilkumine (nimetatakse ka tühjendusjärgseks tilkumiseks) leiab aset siis, kui põis ei saa tühjendamise käigus täielikult tühjaks ja pärast urineerimist jätkub lekkimine. See on tavaline ka suurenenud eesnäärme või nõrgenenud vaagnapõhjalihaste puhul. Mikturitsioonijärgset tilkumist ravitakse sulgurlihaseid tugevdavate vaagnapõhjalihaste harjutuste ja kusiti lüpsmise kombinatsiooniga. Veel teavet  Veel teavet

Vaagnapõhja düsfunktsioon (PFD)

Kui inimene soovib roojata, peaksid vaagnapõhjalihased lõdvestuma, et pärasool saaks tühjeneda. Samal ajal kui vaagnapõhjalihased lõdvestuvad, tõmbuvad kõhulihased kokku, et aidata kaasa väljaheite väljumisele pärasoolest. Vaagnapõhja düsfunktsiooni all kannatavatel inimestel on kalduvus vaagnapõhjalihaste lõdvestamise asemel need kokku tõmmata. Kui nii juhtub roojamise üritamise ajal, on tulemuseks see, et inimene punnitab tugevalt järeleandmatu lihasseina vastu. Veel teavet  Veel teavet

Üliaktiivne põis

Üliaktiivseks põieks nimetatakse seda, kui põis tõmbub tugevalt kokku ja kusitit (toru, mis viib uriini põiest välja) ümbritsevad lihased ei suuda uriinileket takistada.  Veel teavet  Veel teavet

Mikturitsioon

Urineerimine (põietühjendus või uriini väljutamine). Veel teavet  Veel teavet

Ärritunud põis

Ärritunud põieks nimetatakse seda, kui põis tõmbub tugevalt kokku ja kusitit (toru, mis viib uriini põiest välja) ümbritsevad lihased ei suuda uriinileket takistada.  Veel teavet  Veel teavet

Inkontinentsi ravivõimalused

Olemas on eri sorti soovitatavaid uriiniinkontinentsi ravivõimalusi ja toimetulekuviise. Üks võimalus on elustiilimuudatused, nagu põie treenimine või vaagnapõhjalihaste harjutused (PFME), mis tugevdavad kerelihaseid. Samuti võib abi olla joodava hulga ja põie tühjendamisharjumuste muutmisest või kaalu langetamisest.  Veel teavet  Veel teavet

Inkontinentsiga toimetulek

Ükskõik, kas kannatate ise põiepidamatuse all või töötate inkontinentsiravi (mõnikord nimetatakse ka kontinentsiraviks) alal, teadke, et olemas on inkontinentsitooteid ja -ravivõimalusi, millest võib tõesti abi olla. Veel teavet  Veel teavet

Inkontinents

Inkontinents võib viidata nii uriiniinkontinentsile kui ka roojainkontinentsile. Veel teavet  Veel teavet

Kuiv üliaktiivne põis (kuiv OAB)

Kuivaks üliaktiivseks põieks nimetatakse seda, kui põis tõmbub tugevalt kokku ja kusitit (toru, mis viib uriini põiest välja) ümbritsevad lihased ei suuda uriinileket takistada. Veel teavet  Veel teavet

Dermatoloogiliselt testitud

Testitud protsessi abil, mis tagab toote nahasõbralikkuse tegeliku elu tingimustes. Veel teavet  Veel teavet

Põie treenimine

Põie treenimine on käitumisvõte, mis on mõeldud põie mahutavuse suurendamiseks ja urineerimise sageduse vähendamiseks. Aja jooksul muutub põis raskemini ärritatavaks ja hakkab suurte uriinikogustega paremini toime tulema. Põiepäeviku (nimetatakse ka urineerimispäevikuks) pidamine on sundinkontinentsi hindamise ja põie treenimise kava paikapaneku esimene samm. Veel teavet  Veel teavet

Põiepäevik

Nimetatakse ka urineerimispäevikuks. Arvestuse pidamine selle kohta, kui tihti ja mis koguses iga päev urineerite ning kui palju joote, aitab teil ja meditsiinitöötajatel hinnata teie uriinipidamatuse tõsidust ja tüüpi ning vajalikku ravi. Veel teavet  Veel teavet

Märgamine

Märgamine (meditsiiniline termin: enurees) on tahtmatu uriinileke. Kui see leiab aset öösel magamise ajal, nimetatakse seda öiseks enureesiks. Veel teavet  Veel teavet

Urineerimisjärgne järeltilkumine

Sellega on tegemist siis, kui põis ei tühjene täielikult ja jätkab urineerimise järel lekkimist. Esineb sageli ka suurenenud eesnäärme või nõrgenenud vaagnapõhjalihaste puhul. Veel teavet  Veel teavet

Funktsionaalne inkontinents

See on füüsilise või vaimuhaiguse põhjustatud probleemidest tingitud suutmatus õigel ajal tualetti jõuda.  Veel teavet  Veel teavet

Neuroloogilised põiehäired

Haigusest põhjustatud närvikahjustus võib mõjutada aju ja põie vahelist sidet. See põhjustab võimetust põit kontrollida või seda täielikult tühjendada. Veel teavet  Veel teavet

Segatüüpi inkontinents

Sõna-sõnalt tähendab see segatüüpi sümptomeid. Tavaliselt on tegemist stressinkontinentsi ja sundinkontinentsi kombinatsiooniga. Kui teil on mõlemad põiepidamatuse tüübid, tekitab üks neist tavaliselt rohkem probleeme kui teine, seega peaksite algul keskenduma kõige sagedasematele sümptomitele. Veel teavet  Veel teavet

Menopaus

Periood, mis tähistab menstruatsioonide täielikku lõppemist. Veel teavet  Veel teavet

Eesnääre

Meestel esinev nääre, mis paikneb kusepõiekaela juures ja ümbritseb kusiti algusosa. Eesnääre toodab ejakulatsiooni ajal vedelikku. Eakatel meestel nääre mõnikord suureneb ja sulgeb kusejuha. Selle sümptom on nõrgenenud kusejuga Veel teavet  Veel teavet

Urineerimine

Urineerimise toiming (põietühjendus ehk uriini väljalaskmine). Veel teavet  Veel teavet

Põiepidamatus

Põiepidamatus (nimetatakse ka nõrgaks põieks) tähendab raskusi põie valitsemisel, mille tulemuseks võib olla tahtmatu uriinileke. Nii meeste kui ka naiste põiepidamatusel on mitmeid eri põhjuseid. Veel teavet  Veel teavet

Vaagnapõhjalihased

Vaagnapõhjalihased (või vaagnalihased) on lihasgrupp, mis asub vaagna sees ja moodustab jalgade vahele vaagna põhja. Need asuvad häbemeluu (ees) ja selgroo alaosa (taga) vahel. Nende lihaste nõrgenemine võib põhjustada selliseid probleeme nagu uriiniinkontinents ja, kui mõjutatud on ka pärakusulgurlihas, roojainkontinents. Veel teavet  Veel teavet

Enurees

Enurees (tuntud ka kui voodimärgamine) on tahtmatu uriinileke. Kui see esineb öösel magamise ajal, nimetatakse seda ka öiseks enureesiks. Veel teavet  Veel teavet

Väheaktiivne põis

Kui teil on väheaktiivne põis, kogub see normaalsest rohkem uriini. Kuna te ei tunne, et põis on täis, toimuvad põie rõhu kasvamisel väikesed uriinilekked. Veel teavet  Veel teavet

Stressinkontinents

Stressinkontinents on pärast füüsilist pingutust esinev tahtmatu uriinileke (põiepidamatus). Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks ka köhimine, aevastamine või naermine. Stressinkontients tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis põis abdominaalse surve hetkel on. Stressinkontinentsi seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning see võib tuleneda raseduse, sünnituse või menopausi ajal esinevatest füüsilistest muutustest. Veel teavet  Veel teavet

Sundinkontinents

Sundinkontinents, mida nimetatakse ka kuivaks üliaktiivseks põieks (kuiv OAB), viitab põietühjendajalihase üliaktiivsusele. See lihas põhjustab suurenenud sunni vaid tagasihoidliku hoiatusega või mitte mingi hoiatuseta ning sellega kaasneb sageli uriinileke. Raskekujulistel juhtudel võib leke olla suur.  Veel teavet  Veel teavet

Ülevooluinkontinents

See on uriini pidev või episoodiline vool, mis on tavaliselt põhjustatud takistusest või närvikahjustusest.  Veel teavet  Veel teavet

Vaagnapõhjalihaste harjutused

Vaagnapõhjalihaste harjutused (PFME) koosnevad vaagnapõhjalihaste kokkutõmbamisest ja lõdvestamisest, mis parandab põie pidavust ja kusiti sulgumisrõhku. Vaagnapõhja harjutused on kõige tulemuslikumad stressinkontinentsi ja segatüüpi inkontinentsi puhul, kuid neist võib abi olla ka sundinkontinentsi all kannatajatele. Veel teavet  Veel teavet