Richardi lugu

Loe Richardi lugu põiepidamatusega toimetulekust.

MINUST ON SAANUD ISEENDA PERSONAALTREENER

Richard , 66

Me kõik ju teame, et me ei ela igavesti. Eesnäärmevähi diagnoos oli mulle sellegipoolest nagu välk selgest taevast. 2011. aasta aprillis tehti mulle eesnäärme operatsioon ning kõik läks väga hästi. Operatsiooni järel pidin alguses kasutama kateetrit. See ei olnud väga mugav ning pärast selle eemaldamist rääkisin uroloogiga sellest, kuidas võimalikult kiiresti tavapärase elu juurde naasta.

Eesnäärme eemaldamise operatsiooni tõttu olid mu nõrgenenud ja selle tulemusena puudus mul operatsioonijärgsel perioodil võime uriinivoolu kinni hoida. Mul soovitati teha harjutusi ja kasutada spetsiaalselt meestele mõeldud sidemeid. Nende kasutamine oli esialgu pisut veider, aga need olid vägagi diskreetsed. Kuigi mu sidemed ei olnud märgatavad, otsustasin võtta probleemi suhtes avatud hoiaku.
 
Olen elu jooksul õppinud, et inimesed peegeldavad tagasi sinu enda suhtumist. Kui tunned end vabalt ja räägid asjadest avameelselt, siis vastatakse sulle samaga. See ei tähenda, et ma oma seisundit valju häälega igal pool kuulutaksin, aga kui see teemaks tuleb, siis püüan jätta muljet nagu see ei valmistaks mulle piinlikkust. Kirjeldan seda kui lihtsalt ühte elulist tõsiasja, millega pean arvestama.
 
Olen hoolega jälginud, et teeksin oma harjutusi ning minust on saanud iseenda personaaltreener. Ja kogu see vaev on end ära tasunud. Ma ei nimetaks seda just kiireks paranemiseks, aga kuna mu seisund paraneb, jätkan samas vaimus. Minu eesmärgiks on tulla 3-4 tundi toime ilma vajaduseta WC-d külastada ning saada hakkama ilma sidemeteta. Arenguruumi veel on, aga üldiselt on väga hea tunne, et mul on õnnestunud oma elu osaliselt vanadele rööbastele tagasi saada.